Kauaoodatud Eesti suvi on käes, kuid sellega kaasneb tihti ebamugavustunne kuumas elamises. Selleks, et kuumus ei muutuks liiga tülikaks, saab inimene teadlikult toimetades enda elu kergemaks teha.

Esiteks - hoia päikesevalgus toast eemale. Kasuta aknakatteid, ideaalselt sobivad pimendavad või päikest peegeldavad rulood, kuna päike kütab otseselt elamist ja pindasid toas.

Õhk muutub kuivaks enamasti talvisel kütteperioodil. Eestimaa muutlikus kliimas, kus kütteperioodi pikkus on ligikaudu 250 päeva, so 2/3 aastast, võib siseruumide õhuniiskus langeda külmemate ilmadega sageli alla 30%.  Akna avamine siin ei aita, vaid mõjub isegi vastupidiselt. Põhjus on selles, et külm õhk suudab kondenseerumata kujul hoida endas vähem niiskust kui soe õhk.

Erinevad ventilatsiooni liigid:

Loomulik ventilatsioon.
Loomulik ventilatsioon on ruumide ventileerimine selleks ehitatud avade ja kanalite abil. Nõukogudeaegsetes majades toimib loomulik ventilatsioon ka läbi ehituskonstruktsioonide ebatiheduste. Loomulikul ventilatsiooni korral on õhu kogused ja liikumine kontrollimatud.

Õhusoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on...
"...termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale"

Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult on seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse seadme siseosasse, kus ta omakorda loovutab soojuse ruumidesse. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil tuppa.

Soojuspumba koha valikul elamus tuleks võimalusel paigutada soojuspump ruumi, mis asub välisseina kõrval ning kuigi scrollkompressoriga soojuspumbad on vaiksed, ei asetseks vahetult magamistoa seina taga. Kui ei ole muid valikud tuleks ehitamise juures kasutada heli isoleerivaid materjale.

Kuidas valida õige tarbeveeboiler, mis sobib ühendamiseks just soojuspumbaga. Kõige olulisem, mida jälgida on soojusvaheti pind (m2) kuhu ühendatakse soojuspump, sest sõltub ju sellest, kui kiiresti saavutab soojuspump vajaliku veetemperatuuri boileris. Kindlasti peaks olema see näitaja üle 2,0m2. Väiksema soojusvaheti pinnaga (alla 1m2) boilerid on mõeldud kasutamiseks gaasikatlaga ja ei sobi kasutamiseks soojuspumbaga, sest soojuspumpa efektiivsuse saavutame, just madala temperatuuriga (max 55C) kütmisel, mis eeldab suuremat soojuse ülekande pinda.

Õhksoojuspumba paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk ehitise ümberehitamisega. Vastavalt ehitusseadustiku lisa 1 on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ehitusteatis on riigilõivuvaba.